Padise mõisa omanikud ja talupojad

Alates 1622. aasta augustist – Thomas Ramm († 1631), Riia raehärra ja pürjermeister, oma elu lõpul ka Tartu õuekohtu asepresident

Alates 1631 – Clas von Ramm († 1684), eelmise poeg

Aastail 1683–1704 – ametlikult redutseeritud, see tähendab, võetud kroonu kätte tagasi

Alates 1704 – ooberstleitnant Berend Otto von Ramm (1641–1708), Clas von Rammi vanem poeg

Alates 1708 – kapten Reinhold von Ramm (1665–1755), eelmise vend

Alates 1755 – meeskohtunik Thomas von Ramm (1708–1787), eelmise poeg

Alates 1788 – sillakohtunik Carl Adolph von Ramm (1742–1790), eelmise poeg

Alates 1790 – seisis viimase lese Margaretha Elisabeth von Rammi (1759–1805, sündinud Anija mõisniku Fabian Ernst Stael von Holsteini tütrena) nimel

Alates 1805 – maanõunik Clas Gustav Reinhold von Ramm (1784–1840), kel on olnud koos oma abikaasa Caroline, Liivi mõisa omaniku krahv Gotthard Johann Manteuffeli tütrega (1793–1852), 19 last

Alates 1852 – haagikohtunik Eduard Otto Karl von Ramm (1814–1884), eelmiste vanuselt teine poeg

Alates 1885 – Thomas Konstantin Alexander von Ramm (1825–1894), eelmise vend

Alates 1897 – maanõunik Reinhold Clas Gustav von Ramm (1864–1920), eelmise vennapoeg. Temalt käest on mõis vastavalt Asutavas Kogus 1919. aastal vastu võetud Maaseadusele sundvõõrandatudki

adise ehk nagu teda vahel ka nimetati, Kloostri mõis, on olnud läbi aegade ikka üks Põhja-Eesti suurimaid. Näites 1726. aastal elas selle maadel 1255 hinge (602 meest ja 653 naist), 1782. aastal oli neid 2251 (1067 meest ja 1184 naist) ja 1795. aastal 2379 (1150 meest ja 1229 naist). Sellega ületati keskmiste Põhja-eesti mõisate suurus vähemasti oma kolm-neli korda. Mõisa alla kuulusid ka Pakri saared, mis olid asustatud küll rootsikeelsete vabatalupoegadega, keda näiteks 1816. aastal elas seal kokku 479 hinge.

Vasemalt esimesena on näha Pakri rõivais neidu, järgmistena seisavad peigmees ja pruut, kusjuures pruudil ripuvad ta kroonilt läbisegi müntidega alla ka mõned rombikujulised messingplaadikesed, kaelas on tal hõbekrõllidest kee, mündid küljes. Pruutpaari taga seisval kaasanaisel on seljas täiesti eestipärased rõivad, nagu neid Kurkse kandis sel ajal juba kanti, ka paremal seisev naine kannab eestilikult mõjuvaid siniseid sukki.