1622
iias leidub Rammide kohta andmeid juba alates 1463. aastast. Thomas Ramm, sündinud selles linnas müntmeistri pojana, oli läinud 1585. aastal tudeerima Saksamaal Helmstedti ülikoolis juurat ja õppinud seejärel ka Jena ning Heidelbergi ülikoolis, kuid tulnud siis tagasi oma kodulinna ja saanud valitud seal 1600. aastal raehärraks ning 1620. aastal kogunisti bürgermeistriks, see tähendab linnapeaks. Kui kuningas Gustav Adolfi juhitud Rootsi väed alustasid 1621. aasta augusti lõpul Riia piiramist, kuulus tema nende hulgas, kes kõige tulisemalt nõudisid seal linna piirajatega rahuläbirääkimiste alustamist. Nõnda kapituleeruski Riia, mis oli kuulunud senini Poola-Leedu koosseisu, rootslastele juba 25. septembril. Paar nädalat hiljem määras kuningas Gustav Adolf, kuulnud Thomas Rammi erilisest Roootsi-sõbralikkusest, ta seal uuesti linnapeaks ning aasta hiljem, 1622. aasta 22. augustil, määras talle ka vastava kingituse – suure maasvalduse Harjumaa lääneosas, mitte üksnes sealse Kloostri mõisa keskusega Padisel, vaid ka kogu Vihterpalu ning Vasalemma. Lõplikult kinnitas kuningas need mõisad talle siiski alles 1624. aasta 29. augustil, tõstes ühenduses sellega Thomas Rammile ka aadliseisusesse. Riia bürgermeistriks oli Rammil jääda kuni surmani 1631. aasta veebruaris, kuid veidi enne oma surma, 1630. aastal, valiti ta ka siinse piirkonna kõige kõrgeima kohtuorgani, Tartu õuekohtu, asepresidendiks.
