sistertslaste kloostrite majandusliku heaolu aluseks olid nende maavaldused. Tsistertslased rõhutasid füüsilise töö tähtsust ning erinevalt mitmetest teistest mungaordudest tegelesid ise aktiivselt põllumajandusega.
Hiliskeskajaks kuulusid Padise kloostrile paljud külad Vasalemmast Nõvani. Eraldi suurem maatükk oli Ida-Harjus Raasiku ümbruses. Samuti oli kloostril 14. sajandil maid Rootsi kuningriigis Lõuna-Soomes, praeguse Helsingi ja Vantaa ümbruses ning kalastamisõigus Vantaa jõel.