adise kroonumõisa tegevus Rootsi võimu ajal jätkus ning Rammidele anti üle korras majapidamine. Sellest perioodist leidub Padise mõisa kohta nii rohkesti arhiivimaterjali, et midagi võrreldavat pole kõrvale panna ei varasemast ega hilisemast ajast. Stockholmis Rootsi Riigiarhiivis hoitakse kaheksat mahukat säilikut Padise foogtide arvedokumentidega aastaist 1562–1619, kokku üle 3300 foolioformaadis lehekülje nii rootsi kui ka saksa keeles.
Säilinud arvedokumentide seas on kaheksa köidet, mille kaantena on kasutatud keskaegseid liturgilisi pärgamente. Kuninglikule arvekojale saadetud aruannete köitmise tava ulatub tagasi Gustav Vasa aega. Reformatsiooni järel „kasutuks” muutunud katoliiklikud raamatud koguti selleks otstarbeks kokku ning neid pruugiti köitematerjalina paljude aastakümnete jooksul. Rootsi Riigiarhiivis on säilinud umbes 22 500 sellist fragmenti, mis pärinevad rohkem kui 6000 käsikirjalisest raamatust, millest osa pärinevad ka Läänemereprovintsidest. Neist materjalidest andmebaasi moodustamine on lõppjärgus, kuid raamatute provenientsi küsimus jääb sellegipoolest enamikul juhtudel lahendamatuks. Siiski on teada näiteid, kus aruanded on köidetud n-ö kohalikku. Seda ei saa täielikult välistada ka Padise foogtide aruannete puhul, nii nagu pole võimatu, et kunagi õnnestub Rootsis säilinud fragmentide seast välja selgitada Padiselt pärit pärgamente.